{"id":609,"date":"2021-01-08T13:42:43","date_gmt":"2021-01-08T13:42:43","guid":{"rendered":"https:\/\/stelior.ee\/?page_id=609"},"modified":"2021-01-08T14:16:24","modified_gmt":"2021-01-08T14:16:24","slug":"varjatud-toidutalumtus-metallid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/stelior.ee\/?page_id=609","title":{"rendered":"Varjatud toidutalumtus\/metallid"},"content":{"rendered":"\t\t<div data-elementor-type=\"wp-page\" data-elementor-id=\"609\" class=\"elementor elementor-609\" data-elementor-post-type=\"page\">\n\t\t\t\t\t\t<section class=\"elementor-section elementor-top-section elementor-element elementor-element-59749cd9 elementor-section-height-min-height elementor-section-content-middle elementor-section-boxed elementor-section-height-default elementor-section-items-middle\" data-id=\"59749cd9\" data-element_type=\"section\" data-settings=\"{&quot;background_background&quot;:&quot;classic&quot;}\" data-e-bg-lazyload=\"\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-background-overlay\"><\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-container elementor-column-gap-default\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-column elementor-col-100 elementor-top-column elementor-element elementor-element-11c85d23\" data-id=\"11c85d23\" data-element_type=\"column\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-widget-wrap elementor-element-populated\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-6cbbf020 elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"6cbbf020\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t<style>\/*! elementor - v3.20.0 - 26-03-2024 *\/\n.elementor-heading-title{padding:0;margin:0;line-height:1}.elementor-widget-heading .elementor-heading-title[class*=elementor-size-]>a{color:inherit;font-size:inherit;line-height:inherit}.elementor-widget-heading .elementor-heading-title.elementor-size-small{font-size:15px}.elementor-widget-heading .elementor-heading-title.elementor-size-medium{font-size:19px}.elementor-widget-heading .elementor-heading-title.elementor-size-large{font-size:29px}.elementor-widget-heading .elementor-heading-title.elementor-size-xl{font-size:39px}.elementor-widget-heading .elementor-heading-title.elementor-size-xxl{font-size:59px}<\/style><h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">Varjatud toidutalumtus\/Metallid<\/h2>\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<section class=\"elementor-section elementor-top-section elementor-element elementor-element-713c6e09 elementor-section-boxed elementor-section-height-default elementor-section-height-default\" data-id=\"713c6e09\" data-element_type=\"section\" data-settings=\"{&quot;background_background&quot;:&quot;classic&quot;}\" data-e-bg-lazyload=\"\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-background-overlay\"><\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-container elementor-column-gap-default\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-column elementor-col-100 elementor-top-column elementor-element elementor-element-34fe4ee4\" data-id=\"34fe4ee4\" data-element_type=\"column\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-widget-wrap elementor-element-populated\">\n\t\t\t\t\t\t<section class=\"elementor-section elementor-inner-section elementor-element elementor-element-edf7291 elementor-section-boxed elementor-section-height-default elementor-section-height-default\" data-id=\"edf7291\" data-element_type=\"section\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-container elementor-column-gap-default\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-column elementor-col-100 elementor-inner-column elementor-element elementor-element-08b9a9c\" data-id=\"08b9a9c\" data-element_type=\"column\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-widget-wrap elementor-element-populated\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-ec7ca6e elementor-widget elementor-widget-heading\" data-id=\"ec7ca6e\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"heading.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t<h2 class=\"elementor-heading-title elementor-size-default\">VARJATUD TOIDUTALUMATUS JA RASKEMETALLIDE M\u00d5JU<\/h2>\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-4c851e8 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"4c851e8\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t<style>\/*! elementor - v3.20.0 - 26-03-2024 *\/\n.elementor-widget-text-editor.elementor-drop-cap-view-stacked .elementor-drop-cap{background-color:#69727d;color:#fff}.elementor-widget-text-editor.elementor-drop-cap-view-framed .elementor-drop-cap{color:#69727d;border:3px solid;background-color:transparent}.elementor-widget-text-editor:not(.elementor-drop-cap-view-default) .elementor-drop-cap{margin-top:8px}.elementor-widget-text-editor:not(.elementor-drop-cap-view-default) .elementor-drop-cap-letter{width:1em;height:1em}.elementor-widget-text-editor .elementor-drop-cap{float:left;text-align:center;line-height:1;font-size:50px}.elementor-widget-text-editor .elementor-drop-cap-letter{display:inline-block}<\/style>\t\t\t\t<h1>\u00a0<\/h1><p><span style=\"font-weight: 400;\">Toiduainete talumatusest tulenevad toiduallergia ja <\/span><a href=\"http:\/\/www.tsoliaakia.ee\/\"><span style=\"font-weight: 400;\">ts\u00f6liaakia<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400;\"> on ammustest aegadest tuntud ning h\u00e4sti diagnoositavad terviseprobleemid, toiduainete varjatud talumatusest r\u00e4\u00e4gitakse maailmas aga alles paaril viimasel aastak\u00fcmnel.<\/span><\/p><p><b>Toiduallergia<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> v\u00e4ljendub keha kohese ja \u00e4geda f\u00fc\u00fcsilise reaktsioonina peale sobimatu toiduaine tarbimist. Seda on v\u00f5imalik tuvastada veres leiduvate antikehade j\u00e4rgi. Allergia puhul tekivad kehas nn. IgE antikehad, millede olemasolu on v\u00f5imalik kindlaks teha vereanal\u00fc\u00fcsi abil. Selleks tuleks p\u00f6\u00f6rduda oma perearsti poole.<\/span><\/p><p><b>Toiduainete varjatud talumatus<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> v\u00e4ljendub toiduallergiast oluliselt erinevalt. N\u00e4hud tekivad ajaliselt hiljem, pole alati selgelt seostatav tarbitud toiduga ning v\u00f5ivad p\u00f5hjustada mitmesuguste haiguss\u00fcmptomite \u00e4genemist. Enamasti ei osata erinevaid patoloogiaid (krooniline v\u00e4simus, peavalud, immuns\u00fcsteemi n\u00f5rkus, tujukus, k\u00e4itumish\u00e4ired) seostada toiduainete varjatud talumatusega.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Toiduainete varjatud talumatust esineb suuremal v\u00f5i v\u00e4iksemal m\u00e4\u00e4ral v\u00e4ga paljudel inimestel ning seda tavaliselt n-\u00f6 igap\u00e4evaste terviseprobleemidega ei osata seostada. Varjatud talumatusele on iseloomulik probleemide s\u00fcvenemine vananedes. Sageli on just toiduaine, mille suhtes esineb talumatus, inimesele eriliselt meelep\u00e4rane.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Normaalselt l\u00f5hustatakse toidus sisalduvad valgud t\u00e4ielikult aminohapeteks, kuid juhul, kui neid l\u00f5hustavad ens\u00fc\u00fcmid (peptidaasid) on blokeeritud, l\u00e4bivad valgud soole limaskesta muundatult (puudulikult l\u00f5hustatuna ehk peptiidide kujul). Suurt rolli m\u00e4ngib siin ka soole limaskesta seisund ja selle l\u00e4bilaskvuse suurenemine. Ens\u00fcmaatiliste s\u00fcsteemide blokeeringu tagaj\u00e4rjeks on ka muutused soolestikus \u2013 sooltep\u00f5letik, soole l\u00e4bilaskvuse h\u00e4ired ja infektsioonid, sest soole sein ei toimi enam barj\u00e4\u00e4rina.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Iseloomulikeks s\u00fcmptomiteks on ka halb hinge\u00f5hk ning probleemid juuste, k\u00fc\u00fcnte ja nahaga, mis tulenevad toitainete puudulikust omastamisest. Samuti immuuns\u00fcsteemi n\u00f5rgenemine, kolesteroolitaseme t\u00f5us, soodsa pinnase tekkimine artriidile, seeninfektsioonide ja parasiitide esinemine ning auto-immuunhaigused. Mida enam on ens\u00fcmaatiline s\u00fcsteem rivist v\u00e4ljas, seda enam paljuneb patogeenseid mikroobe, mis omakorda toodavad toksilisi ainevahetusj\u00e4\u00e4ke.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Sageli ei teata, et selliste terviseh\u00e4irete tegelik p\u00f5hjus v\u00f5ib peituda toiduainete talumatuses. Seet\u00f5ttu pahatihti s\u00fcvendatakse mainitud haiguseid veelgi, \u00fcritades neid ravida antibiootikumidega, kortikosteroididega, keemiaraviga, parasiitide- ja seentevastaste ainetega, immunosupressantidega, k\u00f5hulahtistitega, seedekulgla kirurgiliste operatsioonidega jne.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\"><br \/><\/span><span style=\"font-weight: 400;\"><br \/><\/span><b>OPIOIDSED PEPTIIDID<\/b><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Toiduainete talumatuse puhul on avastatud, et uriinis kuhjuvad <\/span><b>spetsiifilised peptiidid \u2013 glutenomorfiinid<\/b><span style=\"font-weight: 400;\">, mis tekivad teraviljavalgu gluteeni, ja <\/span><b>kasomorfiinid<\/b><span style=\"font-weight: 400;\">, mis tekivad piimavalgu ehk kaseiini puuduliku l\u00f5hustamise tagaj\u00e4rjel. Need opioidsed peptiidid avaldavad ps\u00fchhotroopset m\u00f5ju ja tekitavad h\u00e4ireid n\u00e4rvivahendusainete toimimises.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Opioidseid peptiide m\u00e4\u00e4ratakse uriinist. Kui leitakse normist suuremas koguses piimast moodustunud peptiide ehk kasomorfiine, tuleks toidust v\u00e4lja j\u00e4tta piimatooted. Glutenomorfiinide ja gluteenist p\u00e4rit peptiidide puhul aga teraviljagluteeni sisaldavad produktid. Kui on tegemist sooleseinte l\u00e4bilaskvuse suurenemisega ja\/v\u00f5i patogeensete bakterite ja seente olemasoluga soolestikus, on vajalik keskenduda ka normaalse mikrofloora taastamisele. Stelior annab iga juhtumi korral konkreetsed soovitused, aitab anal\u00fc\u00fcse t\u00f5lgendada ja abistab toidumuutuse l\u00e4biviimisel.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">On oluline ka teada, et inimese kehas v\u00f5ivad olla toiduainete talumatusest tingitud opioidsed peptiidid, kuid antikehi toiduainetele ei pruugi alati tekkida. Seega ainult IgG antikehade m\u00e4\u00e4ramine verest ei pruugi veel anda t\u00f5est tulemust talumatuse kohta. Samas ei tuvasta opioidsete peptiidide m\u00e4\u00e4ramine uriinist talumatust mitte k\u00f5ikide toiduainete suhtes, kuid peptiidide m\u00e4\u00e4ramine on v\u00e4ga t\u00e4htis eesk\u00e4tt just n\u00e4rvis\u00fcsteemiga seotud terviseprobleemide korral.<\/span><\/p><h2><b>ANTIGEEN-ANTIKEHA REAKTSIOONID<\/b><\/h2><p><span style=\"font-weight: 400;\">On leitud, et toiduainete talumatuse korral satuvad soole limaskesta suurenenud l\u00e4bilaskvuse t\u00f5ttu toiduainete koostisosad vereringesse ning organismis tekivad nende vastu spetsiifilised, nn <\/span><b>IgG t\u00fc\u00fcpi antikehad<\/b><span style=\"font-weight: 400;\">, mida on v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata verest. Antikehad hakkavad antigeene ehk antud juhul toiduainete osiseid kehas h\u00e4vitama, ning selle k\u00e4igus vabaneb palju kahjulikke aineid. Iga kord, kui s\u00fc\u00fcakse toitu, mille suhtes on talumatus, tekib immuunvastus ehk -reaktsioon.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Kui toitu s\u00fc\u00fcakse sageli, tekib ka immuunvastus sageli ning sellega kaasneb ainevahetuse h\u00e4irumine. Vabaneb palju toksilisi aineid, mis h\u00e4vitavad lisaks antigeenidele ka keha enda rakke.See loob pinnase krooniliste haiguste ja autoimmuunhaiguste tekkeks.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Kui organismis on mingile toiduainele antikehad, toimub kehas ka pidev immuunreaktsioon seni, kuni selle toiduaine tarbimist j\u00e4tkatakse. Sobimatu toiduaine pideva tarbimise tagaj\u00e4rjeks on varem v\u00f5i hiljem mingi haigus v\u00f5i terviseh\u00e4ire<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Stelior kasutab toidutalumatuse tuvastamiseks <\/span><b>Cytotoxic<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> testi, millega on v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata toiduainete talumatus erinevate toiduaine suhtes sh arvestatakse ka ristalumatusega samasse perekonda kuuluvate toiduainetega. N\u00e4iteks sidruni v\u00f5i apelsini talumatuse korral, tuleb j\u00e4rgida ettevaatusprintsiipi ka teiste tsitruseliste suhtes.<\/span><\/p><h2><b>VARJATUD TOIDUTALUMATUSE P\u00d5HJUSED<\/b><\/h2><ul><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Valkude puudulik l\u00f5hustamine ja nende uriiniga eritumine normaalsest suuremas koguses on sageli tingitud peptidaaside (valku l\u00f5hustavate ens\u00fc\u00fcmide) v\u00e4henenud aktiivsusest. Selle \u00fcheks p\u00f5hjuseks v\u00f5ib pidada geneetilist eelsoodumust.<\/span><\/li><\/ul><ul><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Ts\u00f6liaakiahaigust ja autismi peaaegu et ei esine Kaug-Ida maades ja Aafrika kontinendil, kus on alati tarbitud riisi, hirssi, maniokki, sorgot, kinoad jt teravilju, mille gluteen on teistsugune, mittetoksiline, v\u00f5rreldes n\u00e4iteks nisu, rukki ja odraga.<\/span><\/li><\/ul><ul><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Inimeste toitumisharjumused on kardinaalselt muutunud, toiduained on geneetiliselt muundatud, lisatud on teiste liikide geene. Toiduained on kiiritatud, v\u00e4rvitud, aromatiseeritud ja kunstlikult s\u00e4ilitatud, kuumutatud, keemiliselt muundatud jne. Inimene on mitu miljonit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Siiani oleme uuenenud keskkonnaga \u00fches r\u00fctmis, n\u00fc\u00fcd aga muudame keskkonda kiirendatult. Keemilised ja muundatud toiduained v\u00f5ivad tuua inimeste tervisele kaasa dramaatilisi tagaj\u00e4rgi. Kiiritamine muudab toiduaine molekule, h\u00e4vitab vitamiinid ja muudab rasvhappe struktuuri toidus. Geenide muundamine teeb toiduained antigeeniks, sest valgud on muutunud.<\/span><\/li><\/ul><ul><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">\u00dcheks oluliseks p\u00f5hjuseks, miks talumatus ja ens\u00fc\u00fcmide puudulikkus tekib, peetakse raskmetalle. Raskmetallid h\u00e4irivad ens\u00fcmaatilisi s\u00fcsteeme ja info edastamist kehas, h\u00e4vitades ens\u00fc\u00fcme, hormoone ja raku retseptoreid ning kahjustades maksa detoksikatsiooniv\u00f5imet. Ens\u00fc\u00fcmide puudulikkuse t\u00f5ttu ei l\u00f5hustata gluteeni ja kaseiini ning selle tagaj\u00e4rjel tekivad kehas opioidsed peptiidid. Raskmetallide olemasolu organismis on raske m\u00e4\u00e4rata, sest nad esinevad organismis seotud kujul, eelistades teatud organeid. Eriti keeruline on see juhul, kui tegemist on ammuse m\u00fcrgistusega (toksiiniga kokkupuutest on m\u00f6\u00f6das rohkem kui kolm kuud).<\/span><\/li><\/ul><h2><b>TOIDUTALUMATUSEST VABAKS<\/b><\/h2><p><span style=\"font-weight: 400;\">Toidutalumatusest aitab vabaneda teatud toiduainete ajutine v\u00f5i l\u00f5plik v\u00e4ljaj\u00e4tmine igap\u00e4evasest toidust. Piirangute ulatus s\u00f5ltub kahjustunud ens\u00fcmaatilise s\u00fcsteemi olukorrast. Kui anal\u00fc\u00fcsid kinnitavad ainevahetush\u00e4ireid, tuleks ette v\u00f5tta toidusedeli individuaalne muutus. Individualiseerida ehk konkreetsele isikule kohandada tuleb toiduvalik seet\u00f5ttu, et inimeste toiduainete taluvus on \u00e4\u00e4rmiselt erinev. Toitumisre\u017eiimi muutmise aluseks on erinevad ainevahetuse testid, mis v\u00f5imaldavad talumatuse t\u00e4psemalt m\u00e4\u00e4ratleda.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Paranemisilmingud s\u00f5ltuvad talumatuse ja sellest tekkinud terviseprobleemide ulatusest, kuid reeglina aitab juba m\u00f5neaastane re\u017eiimi hoolikas j\u00e4lgimine soole limaskestal paraneda ning tervisel taastuda.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Gluteenitalumatuse korral on t\u00e4heldatud, et umbes 10%-il lastest talub soole limaskest uuesti gluteeni 2-3 aasta m\u00f6\u00f6dudes. Kuid ka neid isikuid tuleb aeg-ajalt uuesti kontrollida, kuna v\u00f5imalikud on hilisemad taashaigestumised.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Soole limaskesta seisundit saab hinnata biopsia v\u00f5i peptiduuria ja mikroobide ainevahetusproduktide anal\u00fc\u00fcsi abil. Sama kehtib ka loomsete piimade talumatuse korral. Kindlasti tuleb teha piima ja gluteeni taastarbimise test ning kontrollida, kas piima ja tervilja tarbimise j\u00e4rgselt tekivad uriini opioidsed peptiidid v\u00f5i mitte. Terviseprobleemide korral v\u00f5ib piima- ja teraviljatooteid edaspidi tarbida vaid juhul, kui vastav test osutub negatiivseks.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Toidutalumatuse korral on h\u00e4irunud ka maksa detoksifikatsiooniv\u00f5ime ning kehas ei muudeta n\u00e4rvirakkudele ja n\u00e4gemisele olulisi rasvu organismi jaoks vajalikeks pol\u00fck\u00fcllastamata rasvhapeteks. <\/span><b>Eriti on puudus omega-3 seeria rasvhapetest<\/b><span style=\"font-weight: 400;\">.\u00a0<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Maksa detoksifikatsioonifunktsiooni toimimiseks on olulised teatud aminohapped ja muud ained (n\u00e4iteks v\u00e4\u00e4vlit kandev valk glutatioon) ning seet\u00f5ttu peab toit sisaldama kehale vajalikke aminohappeid ja v\u00e4\u00e4vlit ning B-grupi vitamiine. Nende olulise puuduse korral tuleb neid manustada toidulisanditena. <\/span><b>Eriti olulised on B6-, B1-, B12-vitamiin ja biotiin<\/b><span style=\"font-weight: 400;\">. Biotiini toodetakse soole mikrofloora poolt. Kui aga soolestik on saanud kannatada, tekib selle puudus ning sedagi tuleb tarbida juurde toidulisandina.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Laboratoorsed uuringud on kindlaks teinud v\u00f5imalikud mehhanismid, mille kaudu soole mikrofloora (p\u00e4rmseened ja bakterid) v\u00f5ib inimese ainevahetust m\u00f5jutada. On leitud, et inimese ainevahetus ja soole mikroobide ainevahetus moodustavad koos integreeritud biokeemilise s\u00fcsteemi. Viimaste aastate uuringud r\u00f5hutavad soole mikrofloora rolli paljude haiguste juures.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Uuringute tulemused v\u00f5imaldavad juba m\u00f5ista m\u00f5ningaid biokeemilisi mehhanisme, mille kaudu mikroobid v\u00f5ivad inimkeha biokeemiat kahjustada. Isegi kui mikroobide asukoht piirdub vaid soolestikuga, v\u00f5ivad nad toota aineid, mis l\u00e4bivad kergesti soole limaskesta ja tungivad erinevatesse kudedesse. Need ained v\u00f5ivad n\u00f5rgestada immuuns\u00fcsteemi, kahjustada ajule oluliste mediaatorainete (serotoniin) funktsiooni, p\u00f5hjustada t\u00e4htsate vitamiinide puudust ja neerukive, avaldada m\u00f5ju vererakkudele, soodustada autoimmuunhaiguste v\u00e4ljakujunemist ning v\u00e4hendada seedeens\u00fc\u00fcmide t\u00f5husust. Seet\u00f5ttu tuleb <\/span><b>t\u00f5kestada ka mikroobide ebanormaalne paljunemine ehk d\u00fcsbioos.<\/b><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Sageli esinevaks seeneks soolestikus on <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">Candida albicans<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">. Seente paljunemist sooles soodustavad antibiootikumide, suukaudsete rasestumisvastaste pillide, suhkru ja alkoholi liigne kasutamine jms. Soolte kandidoosi p\u00f5devate inimeste verest on leitud suures kontsentratsioonis arabinoosi (aldeh\u00fc\u00fcdsuhkrut ehk aldoosi). K\u00f5rget <\/span><b>arabinoosi<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> taset on leitud autistidel (isegi 50 korda \u00fcle lubatud normi), k\u00e4itumish\u00e4irete all kannatavatel lastel ja skisofreenikutel ning tupepiirkonna <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">Candida<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">-infektsiooniga naistel.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Arabinoositaseme v\u00e4hendamisega on saavutatud eelloetletud haiguste sageduse ja t\u00f5siduse m\u00e4rgatav v\u00e4henemine. Arabinoos tekitab kehas \u00fchendi pentotsidiin, mille kogus kehas on peaaegu et lineaarses seoses vanusega ja see v\u00f5ib p\u00f5hjustada vitamiinide funktsionaalseid puuduj\u00e4\u00e4ke.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Pentotsidiini vastased antikehad tekitavad samasuguseid neurofibrillaarseid l\u00e4bip\u00f5imumisi ja rakkude kogumikke ning degenereerunud n\u00e4rvikiude valgu tuumiku \u00fcmber, mida on leitud Alzheimeri haigete ajukoest. Autistide ajus on leitud lahangul samasuguseid neurofibrillaarseid sasipuntraid nagu Alzheimeri t\u00f5ve puhul. Pentotsidiin tekitab ka proteaaside ehk valke lagundavate fermentide suhtes resistentsust, v\u00e4hendab ens\u00fc\u00fcmide aktiivsust ja soodustab autoimmuunhaiguste teket. Pentotsidiini moodustumise protsess tugineb oks\u00fcdatsioonil, seega antioks\u00fcdandid ja glutatioon takistavad pentotsidiini moodustumist.<\/span><\/p><p><b>Autistidest lastel on avastatud ka viinhappe hulga suurenemist kehas<\/b><span style=\"font-weight: 400;\">, mida arvatakse samuti toodetavat seente poolt soolestikus. Viinhapet produtseeritakse kehas ka normaalselt biokeemiliste protsesside k\u00e4igus, kuid seda v\u00e4ga v\u00e4ikestes kogustes. Autistidest lastel on avastatud viinhappe normaalse tasemega v\u00f5rreldes isegi kuni 600 korda k\u00f5rgemat taset. N\u00e4iteks \u00fche lapse puhul tekkis seda iga p\u00e4ev 4,5 grammi ehk siis 1\/3 letaalsest annusest. Suures koguses on aga viinhape m\u00fcrgine!<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Oletatavasti toodab soolestiku mikrofloora ka selliseid \u00fchendeid nagu deltorfiin ja dermorfiin, mida leitakse haigete uriinist ning mis on v\u00e4ga palju kordi toksilisemad \u00fchendid kui morfiin.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Ka <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">Clostridia<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\"> perekonnast p\u00e4rit soolestikubakterid v\u00f5ivad m\u00e4ngida haiguste juures sama olulist rolli kui seened. Mehhanismid, mille abil see mikroob h\u00e4irib inimese ainevahetust, on seotud t\u00fcrosiini hulga v\u00e4henemisega, mida on tarvis neurotransmitterite funktsioneerimiseks. On leitud, et ps\u00fchhiaatriliste ja neuroloogiliste h\u00e4iretega (autism, raske depressioon, ps\u00fchhootiline v\u00f5i skisofreeniline k\u00e4itumine jms) patsientide ravi nende bakterite vastaste ravimitega (Vancomycin ja Flagyl), on andnud tulemuseks kliinilise paranemise.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Seep\u00e4rast on oluline men\u00fc\u00fcmuutuse ajal j\u00e4lgida ka soolestiku mikrofloora tasakaalu. L\u00e4henemine peab olema kompleksne \u2013 ainult seenevastaste ravimite tarvitamisest ei piisa. Oluline on opioide tekitavate toiduainete t\u00e4ielik v\u00e4listamine men\u00fc\u00fcst ning vitamiinide, mineraaliainete, seedenes\u00fc\u00fcmide ja igap\u00e4evaste kehale vajalike soolebakterite tarvitamine.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Seega on paljudel eelnevalt kirjeldatud probleemidega inimestel puudus erinevatest elut\u00e4htsatest vitamiinidest ja mineraalainetest. Seep\u00e4rast peab nende men\u00fc\u00fc olema individualiseeritud ja t\u00e4iendatud vajalike vitamiinide ja mineraalainetega.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">K\u00f5ikide tarvitatavate toidulisandite puhul tuleb hoolikalt uurida nende koostist. Sageli on nendes preparaatides kasutatavad lisaained sellised, mis ei sobi gluteeni- ja piimatalumatusega inimestele. Lisaks sisaldavad paljud neist s\u00fcnteetilisi lisaaineid, mis omakorda v\u00f5ivad haigusn\u00e4hte v\u00f5imendada ja tundlikele inimestele lisaprobleeme tekitada. Eriti vastuv\u00f5tlikud on selles osas just lapsed!<\/span><\/p><h2><b>RASKMETALLIDE M\u00d5JU<\/b><\/h2><p><span style=\"font-weight: 400;\">Termin \u201eraskmetallid\u201c v\u00f5eti kasutusele 20. sajandi alguses. See nimetus ei ole seotud niiv\u00f5rd raskmetallide kaalu v\u00f5i tihedusega, vaid eesk\u00e4tt nende reageerimisv\u00f5imega v\u00e4\u00e4vlit sisaldavate valkudega. T\u00e4nap\u00e4eval nimetatakse neid toksilisteks j\u00e4lgmetallideks.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Raskmetallide toksilisust keha funktsioonidele on korduvalt t\u00f5estatud. Nad h\u00e4irivad paljude ens\u00fc\u00fcmide t\u00f6\u00f6d ning p\u00f5hjustavad mitmeid degeneratiivseid patoloogiaid \u2013 tunnetuslike protsesside n\u00f5rgenemist, Alzheimeri ja Parkinsoni t\u00f5be, skleroosi, epilepsiat jne. V\u00e4ga oluline on teada, et mitme raskmetalli samaaegne esinemine kehas suurendab nende toksilist toimet veelgi. Lapsed s\u00fcnnivad sageli suurema raskmetallide kogusega organismis, kuna on puutunud nendega kokku juba ema\u00fcsas raseduse ajal.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Inimeste tundlikkus raskmetallide suhtes on erinev. M\u00e4rgatavate patoloogiate v\u00e4lja arenemiseks on \u00fcldjuhul vajalik ka geneetiline eelsoodumus. N\u00e4iteks v\u00f5ib olla t\u00f5usnud tundlikkus metallidele v\u00f5i esineda metallothioniinide puudust, mist\u00f5ttu esineb neil inimestel ka probleeme raskmetallide v\u00e4ljutamisega kehast.<\/span><\/p><p><b>T\u00e4htsamad raskmetallide allikad:\u00a0<\/b><\/p><ul><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Keskkonna saastatus (saasteainetes sisaldub plii, alumiinium, kaadmium, elavh\u00f5be, titaan jt metallid).<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Tubakatooted (kaadmium).<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Hambat\u00e4idised. H\u00f5be- ehk amalgaamt\u00e4idis koosneb 50% elavh\u00f5bedast, \u00fclej\u00e4\u00e4nu moodustab inglistina, h\u00f5beda, vase ja tsingi segu. Teist t\u00fc\u00fcpi amalgaamid koosnevad kullast, pallaadiumist, vasest, inglistinast, h\u00f5bedast ja kroomist. Komposiitt\u00e4idised ehk nn valgusk\u00f5vastuvad plommid pole samuti hea alternatiiv amalgaamt\u00e4idistele, sest komposiit on segu, mis sisaldab raskmetalle. Parem alternatiiv on nn \u201dtsement\u201d, tsirkoon ja keraamika. <\/span><b>Tuleb ka teada, et raseduse ja imetamise ajal on eriti ohtlik vanu amalgaamt\u00e4idiseid eemaldada<\/b><span style=\"font-weight: 400;\">.<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Kivis\u00f6ega k\u00f6etavate soojuselektrijaamade l\u00e4hedus.<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Saastatud meredest jm veekogudest p\u00e4rit kalad ja mereannid.<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">V\u00e4etised, pestitsiidid, herbitsiidid.<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Elavh\u00f5bedat kasutatakse meditsiinis \u2013 n\u00e4iteks desovahend Mercurochrome, ravimid Mercryl, Merfene, Dacryoserum. Seda kasutatakse ka vaktsiinit\u00f6\u00f6stuses s\u00e4ilitava abiainena. Lisaks elavh\u00f5bedale sisaldavad paljud ravimid ja vaktsiinid ka teisi toksilisi metalle. Paljud teadust\u00f6\u00f6d, artiklid ajakirjanduses ja lapsevanemate t\u00e4helepanekud viitavad seosele vaktsineerimise ning sellele l\u00fchikese ajavahemiku j\u00e4rel ilmnenud autismin\u00e4htude vahel.<\/span><\/li><\/ul><p><b>Kolm peamist raskmetallide kahjustavat toimet organismis:<\/b><\/p><ul><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Immuuns\u00fcsteemi n\u00f5rgenemine. Raskmetallid tekitavad \u00fchendeid aminohapete, ens\u00fc\u00fcmide jt valkude tiool- ehk v\u00e4\u00e4velvesiniku grupiga (nii veres kui rakumembraanides). See muudab rakkude pinna ehitust ja niiviisi muundatud rakk muutub antigeeniks ning vallandab antikehade tootmise. Sellise mehhanismi abil saavad alguse autoimmuunhaigused.<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">M\u00f5ned metallid on neurotoksilised. Elavh\u00f5be tungib ajju \u2013 on t\u00f5estatud, et see l\u00e4bib hematoentsefaalbarj\u00e4\u00e4ri ning v\u00f5ib talletuda ajukoesse.<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">Raskemetallid p\u00f5hjustavad vabade radikaalide teket, mis omakorda kutsub rasvhapete oks\u00fcdatsiooni t\u00f5ttu esile rakumembraani h\u00e4vimise.<\/span><\/li><\/ul><h2><b>KELATSIOON EHK RASKMETALLIDE EEMALDAMINE ORGANISMIST<\/b><\/h2><p><span style=\"font-weight: 400;\">Kelatsiooniks nimetatakse keha raskmetallidest puhastamist, milleks kasutatakse spetsiaalseid kelaatoraineid \u2013 DMPS, DMSA, EDTA. Kelatsioon on alati seotud riskiga, sest metallim\u00fcrgistuse poolt juba kurnatud organismis v\u00f5ib kemikaalide kasutamine veelgi suuremat kahju kaasa tuua. Kuigi on olemas ka t\u00e4iesti looduslikud vahendid, mis sisaldavad antioks\u00fcdante ja teisi raskmetalle v\u00e4ljutavaid aineid, <\/span><b>ei tohi kelatsiooni ette v\u00f5tta iseseisvalt, eriti just laste puhul.<\/b><\/p><p><b>Ettevaatlik tuleb olla ka amalgaamt\u00e4idiste eemaldamisega!<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> T\u00e4idiste eemaldamise intervall peab olema v\u00e4hemalt 2-3 kuud ning seda protseduuri v\u00f5ib teostada ainult vastavat varustust ja ettevalmistust omav hambaarst. Selleks t\u00f6\u00f6ks tuleb kasutada spetsiaalset kummist t\u00f5ket, et plommitud hammas \u00fclej\u00e4\u00e4nud suu\u00f5\u00f5nest isoleerida, ning kaitsemaski, et patsient ja ka hambaarst ei hingaks sisse m\u00fcrgiseid elavh\u00f5beda aure.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">\u00dching Stelior soovitab amalgaamt\u00e4idiste eemaldamise perioodil tarvitada spetsiaalseid vitamiine ja mineraalaineid. Nende tarvitamist tuleb alustada mitu kuud enne protseduuri. T\u00e4psemat informatsiooni k\u00fcsige \u00fchingu toitumisn\u00f5ustajalt.<\/span><\/p><p><b>Enne kelatsiooniga alustamist tuleb esmalt vastavate anal\u00fc\u00fcside abil veenduda, kas terviseprobleemide p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla raskmetallide m\u00fcrgistus.<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> Kui vastus on positiivne, tuleb alustada toidusedeli muutmise ja tasakaalustamisega. Toit ei tohiks sisaldada \u00fchtegi toksilist ainet. Vajadusel tuleb lasta ka eriv\u00e4lja\u00f5ppega hambaarstil amalgaamt\u00e4idised eemaldada. Kelatsiooni ajal tuleb tarvitada vitamiine ja mineraalaineid, et keha saaks mitmesuguste vajalike ainete optimaalsed kogused ruttu taastada. T\u00e4helepanelik tuleb olla soolestiku mikrofloora seisukorra suhtes. Range arstlik j\u00e4relevalve on \u00e4\u00e4rmiselt oluline.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Ei ole olemas ainu\u00f5iget ja universaalset kelatsiooni teostamise viisi, mist\u00f5ttu tuleb probleemile l\u00e4heneda mitmek\u00fclgselt ja leida v\u00f5imalikest lahendustest parim, kuna halvasti l\u00e4biviidud kelatsioon v\u00f5ib organismi kahjustada. <\/span><b>Tuleb teada, et kelatsioon on suur \u201er\u00fcnnak\u201c kehale, selle k\u00e4igus v\u00e4ljutab keha ka h\u00e4id mineraalaineid.<\/b><\/p><p><b>Kelatsioon on ka toidu abil puhastumine<\/b><span style=\"font-weight: 400;\">. Toidumuutus peab vastama individuaalsetele vajadustele s\u00f5ltuvalt inimese vanusest, soost, f\u00fc\u00fcsilisest aktiivsusest, tervislikust seisundist jne. Kelatsioon on t\u00f5husam, kui inimene j\u00e4tab oma toidusedelist v\u00e4lja k\u00f5ik pestitsiide ja s\u00fcnteetilisi lisaaineid (v\u00e4rvained, aroomid, s\u00e4ilitusained jms) sisaldavad toidud. Sel juhul on kelatsioon suunatud vanade toksiinide eemaldamisele ja organism ei pea samal ajal vaeva n\u00e4gema lisanduvate toksiinidega.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Eritusorganiteks on nahk, kopsud, neerud ja soolestik. Maks kahjutustab k\u00f5iki toksiine, selle elundi roll on esmat\u00e4htis. Mida enam on kehas m\u00fcrke, seda enam on maks koormatud. Enne kelatsiooniga alustamist tuleks kindlaks teha, et metalle kelaatorainetega sidudes ei paisataks neid lihtsalt vereringesse ja et nad ei muudaks organismist v\u00e4ljumise asemel hoopis oma asukohta kehas (n\u00e4iteks liikudest \u00fchest piirkonnast teise). Selleks tuleb uurida ka eritusorganite seisukorda.<\/span><\/p><p><b>Looduslikeks kelaatoriteks on n\u00e4iteks v\u00e4\u00e4vlit sisaldavad toiduained \u2013 munakollane, lehtkapsas, k\u00fc\u00fcslauk, kaalikas, naeris, mugulsibul, vaarikas, kapsas, sinep, merevetikas. K\u00fc\u00fcslauk<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> on v\u00e4ga hea v\u00e4\u00e4vlivarude suurendaja. Seda tuleks s\u00fc\u00fca 2-3 k\u00fc\u00fcnt p\u00e4evas ja purustatult, et aktiivsed ained paremini vabaneksid. <\/span><b>Koriander<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> aitab kudedest elavh\u00f5bedat v\u00e4ljutada. Ka kiudaineterohke toit aitab metallidest vabaneda. N\u00e4iteks<\/span><b> \u00f5unas<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> sisalduv pektiin seob metalle ja aitab neid v\u00e4lja viia. Samuti peetakse heaks kelaatoriks <\/span><b>punapeeti<\/b><span style=\"font-weight: 400;\">.<\/span><\/p><p><b>Savi<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> seob toksiine ja metalle \u00e4\u00e4rmiselt h\u00e4sti (kuigi tegemist pole otseselt toiduainega). Ka saunas <\/span><b>higistades<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> v\u00f5i infrapunase valguse all erituvad m\u00fcrgid h\u00e4sti. Keha tuleb peale higistamist kindlasti kuivatada. M\u00fcrkide tagasiimendumise v\u00e4ltimiseks peab saunas k\u00e4ies jooma palju juurviljamahla v\u00f5i mineraliseeritud vett. Need sisaldavad ka kaltsiumi ja magneesiumi, et asendada mineraalained, mis saunas k\u00e4ies samuti organismist v\u00e4ljuvad.<\/span><\/p><p><b>Antioks\u00fcdandid soodustavad organismi puhastumist l\u00e4bi maksa. <\/b><span style=\"font-weight: 400;\">Nendeks on <\/span><b>C vitamiin, seleen<\/b><span style=\"font-weight: 400;\">, neid sisladavad v\u00e4rvilised v\u00e4rsked <\/span><b>puu- ja juurviljad<\/b><span style=\"font-weight: 400;\">, toores <\/span><b>mahl ning k\u00f6\u00f6giviljad<\/b><span style=\"font-weight: 400;\">. Toorest taimemahlast (n\u00e4iteks selleri mahl) saab organism palju mineraalaineid. <\/span><b>Magneesium<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> aitab n\u00e4iteks alumiiniumit v\u00e4lja t\u00f5rjuda. <\/span><b>Kui kehas on magneesimumi-, naatriumi- ja tsingipuudus, siis on ka toksiliste metallide v\u00e4ljutamine raskendatud.<\/b><\/p><p><b>\u00a0<\/b><\/p><h2><b>RASKMETALLIM\u00dcRGISTUSE TUVASTAMINE<\/b><\/h2><p><span style=\"font-weight: 400;\">Uriini- v\u00f5i vereanal\u00fc\u00fcs v\u00f5imaldab m\u00fcrgistuse tuvastamisel vaid piiratud informatsiooni. N\u00e4iteks elavh\u00f5beda puhul annab vaid v\u00e4ga k\u00f5rge kontsentratsioon m\u00e4rku kokkupuutest nimetatud ainega. Kui aga selle neurotoksiini tase on normi piires, ei saa v\u00e4ita, et ei ole olnud kokkupuudet ega ka seda, et organismis pole patogeenset elavh\u00f5beda taset. See t\u00e4hendab, et kui veres ja uriinis on elavh\u00f5beda tase normi piires, ei saa siiski v\u00e4listada selle terviseh\u00e4ireid tekitavat k\u00f5rget taset organites.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Elavh\u00f5beda tagaj\u00e4rjel tekkinud neerufunktsiooni h\u00e4ire v\u00f5ib viia keha v\u00e4henenud v\u00f5imeni seda toksiini v\u00e4ljutada. Seep\u00e4rast ei saa ka panna l\u00f5plikku diagnoosi uriini porf\u00fcriinide m\u00e4\u00e4ramise abil. K\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsemad on juuste-, v\u00e4ljaheite- ja s\u00fcljeanal\u00fc\u00fcsid, kuid vaid siis, kui need on tehtud kelatsiooni ehk soodustatud eritumise ajal. Elavh\u00f5beda ekskretsioon toimib p\u00f5hiliselt fekaalidega. Kuid isegi juhul, kui tarbitakse kelaatoraineid, mis on v\u00f5imelised raskmetalle kehast v\u00e4lja viima, ei pruugi v\u00e4ljaheiteanal\u00fc\u00fcs n\u00e4idata elavh\u00f5beda olemasolu.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Juustest ei ole v\u00f5imalik elavh\u00f5bedat anal\u00fc\u00fcsida juhul, kui kontakt raskmetalliga on olnud rohkem kui 3 kuud tagasi. Juuste spektraalanal\u00fc\u00fcs v\u00f5ib n\u00e4idata aga mineraalainete tasakaalu h\u00e4irumist, mis on kaudne raskmetallim\u00fcrgistuse n\u00e4itaja ja aitab paremini individualiseerida isiku toitainete vajadust. Uriini ja juuste anal\u00fc\u00fcse kasutataksegi peamiselt selleks, et kontrollida mineraalainete tasakaalu ja neerude seisukorda kelatsiooni ajal. Juuste anal\u00fc\u00fcsi saab teha: <\/span><a href=\"http:\/\/www.tervistavstuudio.ee\"><span style=\"font-weight: 400;\">www.tervistavstuudio.ee<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400;\">\u00a0<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Sageli ei saa raskmetalle m\u00e4\u00e4rata otse, vaid bioloogilise markeri kaudu, mis tuvastab l\u00fcmfots\u00fc\u00fctide tundlikkuse metallide suhtes. Otsene metalli m\u00e4\u00e4ramine annab v\u00e4he informatsiooni.<\/span><\/p><p><b>PORF\u00dcRIINIDE ANAL\u00dc\u00dcS<\/b><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Porf\u00fcriinide anal\u00fc\u00fcsi v\u00f5ib kasutada elavh\u00f5beda ja\/v\u00f5i teiste toksiinide kroonilise m\u00fcrgistuse puhul ning seda ka juhul, kui kokkupuutest on m\u00f6\u00f6das rohkem kui kolm kuud.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Porf\u00fcriinide s\u00fcnteesiahel on v\u00e4ga tundlik k\u00f5ikidele toksiinidele (majapidamises ja t\u00f6\u00f6stuses kasutatavad orgaanilised ained, n\u00e4iteks dioksiinid, bifen\u00fc\u00fclid, halogeensed derivaadid jms) ja metallidele (elavh\u00f5be, alumiinium, plii jms).<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Porf\u00fcriinid on verevalkude aktiivsed osad, mis transpordivad hapnikku (hemoglobiini ja methemoglobiini), kindlustavad energia tootmise (ts\u00fctokroomid A3, B ja C) ja ksenobiootikumide detoksikatsiooni (ts\u00fctokroomid P450). Mitokondrites ja ts\u00fctoplasmas on kaheksa ens\u00fc\u00fcmi, mis kindlustavad prof\u00fcriinide s\u00fcnteesi. Nendel ens\u00fc\u00fcmidel on erinev tundlikkus raskmetallidele ja nende orgaanilistele derivaatidele, mis v\u00f5imaldabki m\u00fcrgistuse kindlakstegemise.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Uriinis uuritakse l\u00e4hemalt nende tootmisahela keskmist osa, st uroporf\u00fcriinist koproporf\u00fcriinini. Tulemuseks on kuue n\u00e4itajaga kromatogramm. N\u00e4itajateks on uro-, hepta-, heksa-, penta-, prekopro ja koproporf\u00fcriinid ja lisaks porf\u00fcriinide koguarv.\u00a0<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Uriini porf\u00fcriinide profiili abil on v\u00f5imalik kinnitada intoksikatsiooni, st toksilist m\u00f5ju keha f\u00fcsioloogiale, monitoorida desintoksikatsiooni ja kelatsiooni ning hinnata ka n\u00e4iteks hambat\u00e4idiste v\u00f5imalikku kehakahjustavat m\u00f5ju.<\/span><\/p><p><span style=\"font-weight: 400;\">Uriini porf\u00fcriinide profiil on n\u00e4idustatud eriti j\u00e4rgmiste terviseprobleemide korral:<\/span><\/p><ul><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">kroonilise v\u00e4simuse s\u00fcndroom<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">fibrom\u00fcalgia<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">kemikaalide \u00fcletundlikkuse s\u00fcndroom<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">neurops\u00fchhiaatrilised haigused<\/span><\/li><li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><span style=\"font-weight: 400;\">immuuns\u00fcsteemi haigused<\/span><\/li><\/ul>\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Varjatud toidutalumtus\/Metallid VARJATUD TOIDUTALUMATUS JA RASKEMETALLIDE M\u00d5JU \u00a0 Toiduainete talumatusest tulenevad toiduallergia ja ts\u00f6liaakia on ammustest aegadest tuntud ning h\u00e4sti diagnoositavad terviseprobleemid, toiduainete varjatud talumatusest r\u00e4\u00e4gitakse maailmas aga alles paaril viimasel aastak\u00fcmnel. Toiduallergia v\u00e4ljendub keha kohese ja \u00e4geda f\u00fc\u00fcsilise reaktsioonina peale sobimatu toiduaine tarbimist. Seda on v\u00f5imalik tuvastada veres leiduvate antikehade j\u00e4rgi. Allergia puhul tekivad [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-609","page","type-page","status-publish","hentry"],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v22.3 - https:\/\/yoast.com\/wordpress\/plugins\/seo\/ -->\n<title>Varjatud toidutalumtus\/metallid - Stelior<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/stelior.ee\/?page_id=609\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Varjatud toidutalumtus\/metallid - Stelior\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Varjatud toidutalumtus\/Metallid VARJATUD TOIDUTALUMATUS JA RASKEMETALLIDE M\u00d5JU \u00a0 Toiduainete talumatusest tulenevad toiduallergia ja ts\u00f6liaakia on ammustest aegadest tuntud ning h\u00e4sti diagnoositavad terviseprobleemid, toiduainete varjatud talumatusest r\u00e4\u00e4gitakse maailmas aga alles paaril viimasel aastak\u00fcmnel. Toiduallergia v\u00e4ljendub keha kohese ja \u00e4geda f\u00fc\u00fcsilise reaktsioonina peale sobimatu toiduaine tarbimist. Seda on v\u00f5imalik tuvastada veres leiduvate antikehade j\u00e4rgi. Allergia puhul tekivad [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/stelior.ee\/?page_id=609\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Stelior\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2021-01-08T14:16:24+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"17 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/stelior.ee\/?page_id=609\",\"url\":\"https:\/\/stelior.ee\/?page_id=609\",\"name\":\"Varjatud toidutalumtus\/metallid - Stelior\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/stelior.ee\/#website\"},\"datePublished\":\"2021-01-08T13:42:43+00:00\",\"dateModified\":\"2021-01-08T14:16:24+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/stelior.ee\/?page_id=609#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/stelior.ee\/?page_id=609\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/stelior.ee\/?page_id=609#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/stelior.ee\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Varjatud toidutalumtus\/metallid\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/stelior.ee\/#website\",\"url\":\"https:\/\/stelior.ee\/\",\"name\":\"Stelior\",\"description\":\"mittetulundus&uuml;hing\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/stelior.ee\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":\"required name=search_term_string\"}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Varjatud toidutalumtus\/metallid - Stelior","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/stelior.ee\/?page_id=609","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Varjatud toidutalumtus\/metallid - Stelior","og_description":"Varjatud toidutalumtus\/Metallid VARJATUD TOIDUTALUMATUS JA RASKEMETALLIDE M\u00d5JU \u00a0 Toiduainete talumatusest tulenevad toiduallergia ja ts\u00f6liaakia on ammustest aegadest tuntud ning h\u00e4sti diagnoositavad terviseprobleemid, toiduainete varjatud talumatusest r\u00e4\u00e4gitakse maailmas aga alles paaril viimasel aastak\u00fcmnel. Toiduallergia v\u00e4ljendub keha kohese ja \u00e4geda f\u00fc\u00fcsilise reaktsioonina peale sobimatu toiduaine tarbimist. Seda on v\u00f5imalik tuvastada veres leiduvate antikehade j\u00e4rgi. Allergia puhul tekivad [&hellip;]","og_url":"https:\/\/stelior.ee\/?page_id=609","og_site_name":"Stelior","article_modified_time":"2021-01-08T14:16:24+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"17 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/stelior.ee\/?page_id=609","url":"https:\/\/stelior.ee\/?page_id=609","name":"Varjatud toidutalumtus\/metallid - Stelior","isPartOf":{"@id":"https:\/\/stelior.ee\/#website"},"datePublished":"2021-01-08T13:42:43+00:00","dateModified":"2021-01-08T14:16:24+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/stelior.ee\/?page_id=609#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/stelior.ee\/?page_id=609"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/stelior.ee\/?page_id=609#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/stelior.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Varjatud toidutalumtus\/metallid"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/stelior.ee\/#website","url":"https:\/\/stelior.ee\/","name":"Stelior","description":"mittetulundus&uuml;hing","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/stelior.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":"required name=search_term_string"}],"inLanguage":"et"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/stelior.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/609","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/stelior.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/stelior.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/stelior.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/stelior.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=609"}],"version-history":[{"count":19,"href":"https:\/\/stelior.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/609\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":631,"href":"https:\/\/stelior.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/609\/revisions\/631"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/stelior.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=609"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}