Sa asud siin: Avaleht Raskemetallid MÜRGISTUSE TUVASTAMINE

RASKEMETALLIMÜRGISTUSE TUVASTAMINE

Uriini- või vereanalüüs võimaldab mürgistuse tuvastamisel vaid piiratud informatsiooni. Näiteks elavhõbeda puhul annab vaid väga kõrge kontsentratsioon märku kokkupuutest nimetatud ainega. Kui aga selle neurotoksiini tase on normi piires, ei saa väita, et ei ole olnud kokkupuudet ega ka seda, et organismis pole patogeenset elavhõbeda taset. See tähendab, et kui veres ja uriinis on elavhõbeda tase normi piires, ei saa siiski välistada selle tervisehäireid tekitavat kõrget taset organites.

Elavhõbeda tagajärjel tekkinud neerufunktsiooni häire võib viia keha vähenenud võimeni seda toksiini väljutada. Seepärast ei saa ka panna lõplikku diagnoosi uriini porfüriinide määramise abil. Kõige usaldusväärsemad on juuste-, väljaheite- ja süljeanalüüsid, kuid vaid siis, kui need on tehtud kelatsiooni ehk soodustatud eritumise ajal. Elavhõbeda ekskretsioon toimib põhiliselt fekaalidega. Kuid isegi juhul, kui tarbitakse kelaatoraineid, mis on võimelised raskemetalle kehast välja viima, ei pruugi väljaheiteanalüüs näidata elavhõbeda olemasolu.
Juustest ei ole võimalik elavhõbedat analüüsida juhul, kui kontakt raskemetalliga on olnud rohkem kui 3 kuud tagasi. Juuste spektraalanalüüs võib näidata aga mineraalainete tasakaalu häirumist, mis on kaudne raskemetallimürgistuse näitaja ja aitab paremini individualiseerida isiku toitainete vajadust. Uriini ja juuste analüüse kasutataksegi peamiselt selleks, et kontrollida mineraalainete tasakaalu ja neerude seisukorda kelatsiooni ajal.
Sageli ei saa raskemetalle määrata otse, vaid bioloogilise markeri kaudu, mis tuvastab lümfotsüütide tundlikkuse metallide suhtes. Otsene metalli määramine annab vähe informatsiooni.

PORFÜRIINIDE ANALÜÜS
Porfüriinide analüüsi võib kasutada elavhõbeda ja/või teiste toksiinide kroonilise mürgistuse puhul ning seda ka juhul, kui kokkupuutest on möödas rohkem kui kolm kuud.
Porfüriinide sünteesiahel on väga tundlik kõikidele toksiinidele (majapidamises ja tööstuses kasutatavad orgaanilised ained, näiteks dioksiinid, bifenüülid, halogeensed derivaadid jms) ja metallidele (elavhõbe, alumiinium, plii jms).
Porfüriinid on verevalkude aktiivsed osad, mis transpordivad hapnikku (hemoglobiini ja methemoglobiini), kindlustavad energia tootmise (tsütokroomid A3, B ja C) ja ksenobiootikumide detoksikatsiooni (tsütokroomid P450). Mitokondrites ja tsütoplasmas on kaheksa ensüümi, mis kindlustavad profüriinide sünteesi. Nendel ensüümidel on erinev tundlikkus raskemetallidele ja nende orgaanilistele derivaatidele, mis võimaldabki mürgistuse kindlakstegemise.
Uriinis uuritakse lähemalt nende tootmisahela keskmist osa, st uroporfüriinist koproporfüriinini. Tulemuseks on kuue näitajaga kromatogramm. Näitajateks on uro-, hepta-, heksa-, penta-, prekopro ja koproporfüriinid.
Uriini porfüriinide profiili abil on võimalik kinnitada intoksikatsiooni, st toksilist mõju keha füsioloogiale, monitoorida desintoksikatsiooni ja kelatsiooni ning hinnata ka näiteks hambatäidiste võimalikku kehakahjustavat mõju.
Uriini porfüriinide profiil on näidustatud eriti järgmiste terviseprobleemide korral:

  • kroonilise väsimuse sündroom
  • fibromüalgia
  • kemikaalide ületundlikkuse sündroom
  • neuropsühhiaatrilised haigused
  • immuunsüsteemi haigused

MELISA TEST
MELISA test ehk Memory Lymphocyte Immuno-Stimulation Assay Test on välja töötatud ja patenteeritud professor Vera Stejskali poolt. Tegemist on käesoleval hetkel maailmas kõige tundlikuma vereanalüüsiga, mis võimaldab diagnoosida ja mõõta metallide allergiat.
Metalliallergiaga võib olla tegu dermatoloogiliste probleemide (psoriaas, ekseem), autoimmuunpatoloogiate (skleroos, kilpnäärmepõletik, Sjörgeni haigus), seedesüsteemi jt patoloogiatega patsientidel. Ka põhjendamatu pideva väsimusega inimestel (kroonilise väsimuse sündroom, müalgiline entsefaliit või tundlikkus kemikaalide suhtes) võib esineda metalliallergia, mis tuleneb nende suus esinevatest metallidest (hambatäidised). Lisaks saab selle meetodi abil testida Candida-allergiat, ravimiallergiat (näiteks penitsiliinile) ja kemikaalideallergiat (näiteks formaldehüüd).
Metalliallergia võimalust tuleb arvesse võtta ka autismi puhul. Raskemetallid võivad olla allergeenid ja erinevate autoimmuun- ja neurodegeneratiivsete haiguste arengu faktorid.
MELISA testi kohta saab lähemalt lugeda siit.

MÄLUMISSÜLG
Süljeanalüüs teostatakse enne ja pärast mälumist. Soovitatakse hammaste amalgaamtäidiste korral nende võimaliku toksilise mõju hindamiseks inimese tervisele.

METALLIDE TUVASTAMINE URIINIS JA VÄLJAHEITES
Uriinist ja väljaheitest on võimalik määrata tina, inglistina, hõbeda, nikli, elavhõbeda, kaadmiumi ja metüülelavhõbeda tasemeid. Neid analüüse soovitatakse teha kelatsiooni ajal selle tõhususe hindamiseks.

JUUSTE SPEKTRAALANALÜÜS
Juuste spektraalanalüüsi peetakse üsna täpseks meetodiks, mille abil mõõta kehas toksiliste ainete kroonilist mürgistust ning toiteelementide puudust. Analüüsis määratakse erinevate toksiliste metallide olemasolu ja kehale vajalike mineraalainete sisaldus.
Tulemus peegeldab seega mineraalainete tasakaalu, et paremini individualiseerida isiku vajadusi toitainete järele. Juusteanalüüs võib aidata skriinida intoksikatsiooni või jälgida organismile kasulike ainete olemasolu (Zn, Ca, Mg jm mineraalained).

Google Analytics Alternative