Sa asud siin: Avaleht Raskemetallid RASKEMETALLIDE MÕJU

RASKEMETALLIDE MÕJU

Termin „raskemetallid“ võeti kasutusele 20. sajandi alguses. See nimetus ei ole seotud niivõrd raskemetallide kaalu või tihedusega, vaid eeskätt nende reageerimisvõimega väävlit sisaldavate valkudega. Tänapäeval nimetatakse neid toksilisteks jälgmetallideks.

Raskemetallide toksilisust keha funktsioonidele on korduvalt tõestatud. Nad häirivad paljude ensüümide tööd ning põhjustavad mitmeid degeneratiivseid patoloogiaid – tunnetuslike protsesside nõrgenemist, Alzheimeri ja Parkinsoni tõbe, skleroosi, epilepsiat jne. Väga oluline on teada, et mitme raskemetalli samaaegne esinemine kehas suurendab nende toksilist toimet veelgi. Lapsed sünnivad sageli suurema raskemetallide kogusega organismis, kuna on puutunud nendega kokku juba emaüsas raseduse ajal.
Inimeste tundlikkus raskemetallide suhtes on erinev. Märgatavate patoloogiate välja arenemiseks on üldjuhul vajalik ka geneetiline eelsoodumus. Näiteks võib olla tõusnud tundlikkus metallidele või esineda metallothioniinide puudust, mistõttu esineb neil inimestel ka probleeme raskemetallide väljutamisega kehast.


Tähtsamad raskemetallide allikad:
 

  • Keskkonna saastatus (saasteainetes sisaldub tina, alumiinium, kaadmium, elavhõbe, titaan jt metallid).
  • Tubakatooted (kaadmium).
  • Hambatäidised. Hõbe- ehk amalgaamtäidis koosneb 50% elavhõbedast, ülejäänu moodustab inglistina, hõbeda, vase ja tsingi segu. Teist tüüpi amalgaamid koosnevad kullast, pallaadiumist, vasest, inglistinast, hõbedast ja kroomist. Komposiittäidised ehk nn valguskõvastuvad plommid pole samuti hea alternatiiv amalgaamtäidistele, sest komposiit on segu, mis sisaldab raskemetalle. Parem alternatiiv on nn ”tsement”, tsirkoon ja keraamika. Tuleb ka teada, et raseduse ja imetamise ajal on eriti ohtlik vanu amalgaamtäidiseid eemaldada.
  • Kivisöega köetavate soojuselektrijaamade lähedus.
  • Saastatud meredest jm veekogudest pärit kalad ja mereannid.
  • Väetised, pestitsiidid, herbitsiidid.
  • Elavhõbedat kasutatakse meditsiinis – näiteks desovahend Mercurochrome, ravimid Mercryl, Merfene, Dacryoserum. Seda kasutatakse ka vaktsiinitööstuses säilitava abiainena. Lisaks elavhõbedale sisaldavad paljud ravimid ja vaktsiinid ka teisi toksilisi metalle. Paljud teadustööd, artiklid ajakirjanduses ja lapsevanemate tähelepanekud viitavad seosele vaktsineerimise ning sellele lühikese ajavahemiku järel ilmnenud autisminähtude vahel.
  • Mõningad toidulisandid.


Kolm peamist raskemetallide kahjustavat toimet organismis:

  • Immuunsüsteemi nõrgenemine. Raskemetallid tekitavad ühendeid aminohapete, ensüümide jt valkude tiool- ehk väävelvesiniku grupiga (nii veres kui rakumembraanides). See muudab rakkude pinna ehitust ja niiviisi muundatud rakk muutub antigeeniks ning vallandab antikehade tootmise. Sellise mehhanismi abil saavad alguse autoimmuunhaigused.
  • Mõned metallid on neurotoksilised. Elavhõbe tungib ajju – on tõestatud, et see läbib hematoentsefaalbarjääri ning võib talletuda ajukoesse.
  • Raskemetallid põhjustavad vabade radikaalide teket, mis omakorda kutsub rasvhapete oksüdatsiooni tõttu esile rakumembraani hävimise.

Film elavhõbeda närvisüsteemi kahjustavast toimest:

Google Analytics Alternative