Sa asud siin: Avaleht Toidutalumatus VARJATUD TALUMATUS

VARJATUD TOIDUTALUMATUS

Toiduainete talumatusest tulenevad toiduallergia ja tsöliaakia on ammustest aegadest tuntud ning hästi diagnoositavad terviseprobleemid, toiduainete varjatud talumatusest räägitakse maailmas aga alles paaril viimasel aastakümnel.

Toiduallergia väljendub keha kohese ja ägeda füüsilise reaktsioonina peale sobimatu toiduaine tarbimist. Seda on võimalik tuvastada veres leiduvate antikehade järgi. Allergia puhul tekivad kehas nn. IgE antikehad, millede olemasolu on võimalik kindlaks teha vereanalüüsi abil. Selleks tuleks pöörduda oma perearsti poole.

Toiduainete varjatud talumatus väljendub toiduallergiast oluliselt erinevalt. Nähud tekivad ajaliselt hiljem, pole alati selgelt seostatav tarbitud toiduga ning võivad põhjustada mitmesuguste haigussümptomite ägenemist. Enamasti ei osata erinevaid patoloogiaid (krooniline väsimus, peavalud, immunsüsteemi nõrkus, tujukus ja käitumishäired ning ka raskemad haigused nagu skleroos, Parkinsoni ja Altzheimeri tõbi) seostada toiduainete varjatud talumatusega.
Toiduainete varjatud talumatust esineb suuremal või väiksemal määral väga paljudel inimestel ning seda tavaliselt n-ö igapäevaste terviseprobleemidega ei osata seostada. Varjatud talumatusele on iseloomulik probleemide süvenemine vananedes. Sageli on just toiduaine, mille suhtes esineb talumatus, inimesele eriliselt meelepärane, sest seda tarbides võivad tekkida kehas peptiidid (loomsetest piimadest ja teraviljadest).

Normaalselt lõhustatakse toidus sisalduvad valgud täielikult aminohapeteks, kuid juhul, kui neid lõhustavad ensüümid (peptidaasid) on blokeeritud, läbivad valgud soole limaskesta muundatult (puudulikult lõhustatuna ehk peptiidide kujul). Suurt rolli mängib siin ka soole limaskesta seisund ja selle läbilaskvuse suurenemine. Ensümaatiliste süsteemide blokeeringu tagajärjeks on ka muutused soolestikus – sooltepõletik, funktsionaalne kolopaatia, soole läbilaskvuse häired ja infektsioonid, sest soole sein ei toimi enam barjäärina.
Iseloomulikeks sümptomiteks on ka halb hingeõhk ning probleemid juuste, küünte ja nahaga, mis tulenevad toitainete puudulikust omastamisest. Samuti immuunsüsteemi nõrgenemine, kolesteroolitaseme tõus, soodsa pinnase tekkimine artriidile, seeninfektsioonide ja parasiitide esinemine, auto-immuunhaigused (kilpnäärmepõletik, Crohni tõbi jne.). Mida enam on ensümaatiline süsteem rivist väljas, seda enam paljuneb patogeenseid mikroobe, mis omakorda toodavad toksilisi ainevahetusjääke.
Sageli ei teata, et selliste tervisehäirete tegelik põhjus võib peituda toiduainete talumatuses. Seetõttu pahatihti süvendatakse mainitud haiguseid veelgi, üritades neid ravida antibiootikumidega, kortikosteroididega, keemiaraviga, parasiitide- ja seentevastaste ainetega, immunosupressantidega, kõhulahtistitega, seedekulgla kirurgiliste operatsioonidega jne.
Toiduainete varjatud talumatust on võimalik avastata, uurides opiodiseid peptiide, mis satuvad uriini piima- ja teraviljavalgu ning teiste valkude mittetäieliku lagunemise tagajärjel, või veres IgG tüüpi antikehi, mis näitavad talumatust erinevate toiduainete suhtes.

Google Analytics Alternative